reede, 15. juuni 2018

Hetki peeglitaguselt maalt... Aserbaidžaani reisikiri





Väljavõte Aserbaidžaani päevaraamatust:
Niisiis oleme isegi Aserbaidžaani mõistes Karu...kohas. Tee siia tehti "korda" alles 2006 a. Qubast siia on mingi napp 30 kilti, aga sõitsime seda üle kahe tunni; mööda jõekanjonit lihtsalt super-super lahedate kaljude vahel mööda mitte just väga laia teed. Jekis – külake tee peal – sattusime keset teed koju mineva lambakarja peale. Juhtlammas ehmus autost ning pistis punuma. Kimasime mitusada meetrit lambakarja keskel. Karjus proovis esialgu järele joosta, kuid jäi peatselt kurvi taha maha. Järsku juhtlammas (käitumise järgi täielik oinas :)) keeras teelt kõrvale – ja tee sai vabaks minna.

Khinaliq tervitas tumesiniste lumiste mäenõlvade ja imeilusa külma loojanguga. Kuna meie neljaveolisel kärul töötab vaid esisild, millele rakendub lisaks nõlvadel võimsusepiirang, siis loobusime kohe viimaselt horisontaalselt tasapinnalt tee ääres lahkumast ja parkisime masina ühe väsinud "53" kõrvale. Kusagilt hüppas välja tõmmu rumeenlase moodi suusamütsiga härra (tema ongi Babajev). Kui talle oma mured: öömaja, õhtusöök ja bensiin – ära rääkisin, ütles ta, et kõike saab. Tal on siinsamas majas öömaja pakkuda. Vaatasime üle, magamiseks käib küll. Tõsi, õhtusöögiks lubati lammast, aga saime külmunud kanast kartulirooga. Maitses seegi, lihtne ja kodune. Juurde lambajuustu ja kurgi-tomati salatit (ilma koriandrita). Mulle juust maitses, eriti tomatiga, kuid daamide jaoks oli selle lõhnas tunda tuu-mutš sõnnikut... Ka veinivalik – sest sama kuti poolt opereeritavas poes oli olemas vaid ühte sorti veini – Ivanovka paksu ja imemagusat punast – tekitas meie härrades vastakaid arvamusi, kuid taas – selles kontekstis – väga hea. Kui küsisin kuiva veini kohta, ütles kutt lihtsalt (korralikus vene keeles): mitte keegi siin seda ei joo, milleks ma selle peale siis poe ruumi raisata?




reede, 8. juuni 2018

Lavassaare puulõikusest

Pärnu linna territooriumile jäävas Lavassaares alevis läbis pärnaallee säärase hoolduskuuri, mis õppinud dendroloogidel ja arboristidel harja korralikult punaseks ajab, isegi Pärnu linnavalitsusest endast laekunud vastus ei nimetanud kasutatud hooldusviisi õigeks... Loe edasi Postimehest: